Conjugaison du verbe dinguer
Définition et traduction de dinguer
Indicatif — اخباری
Présent
- je dingue
- tu dingues
- il/elle/on dingue
- nous dinguons
- vous dinguez
- ils/elles dinguent
Imparfait
- je dinguais
- tu dinguais
- il/elle/on dinguait
- nous dinguions
- vous dinguiez
- ils/elles dinguaient
Futur simple
- je dinguerai
- tu dingueras
- il/elle/on dinguera
- nous dinguerons
- vous dinguerez
- ils/elles dingueront
Futur antérieur
- j’aurai dingué
- tu auras dingué
- il/elle/on aura dingué
- nous aurons dingué
- vous aurez dingué
- ils/elles auront dingué
Passé composé
- j’ai dingué
- tu as dingué
- il/elle/on a dingué
- nous avons dingué
- vous avez dingué
- ils/elles ont dingué
Passé simple
- je dinguai
- tu dinguas
- il/elle/on dingua
- nous dinguâmes
- vous dinguâtes
- ils/elles dinguèrent
Plus-que-parfait
- j’avais dingué
- tu avais dingué
- il/elle/on avait dingué
- nous avions dingué
- vous aviez dingué
- ils/elles avaient dingué
Passé antérieur
- j’eus dingué
- tu eus dingué
- il/elle/on eut dingué
- nous eûmes dingué
- vous eûtes dingué
- ils/elles eurent dingué
Conditionnel — شرطی
Présent
- je dinguerais
- tu dinguerais
- il/elle/on dinguerait
- nous dinguerions
- vous dingueriez
- ils/elles dingueraient
Passé
- j’aurais dingué
- tu aurais dingué
- il/elle/on aurait dingué
- nous aurions dingué
- vous auriez dingué
- ils/elles auraient dingué
Subjonctif — التزامی
Présent
- que je dingue
- que tu dingues
- qu’il/elle/on dingue
Passé
- que j’aie dingué
- que tu aies dingué
- qu’il/elle/on ait dingué
Imparfait
- que je dinguasse
- que tu dinguasses
- qu’il/elle/on dinguât
Plus-que-parfait
- que j’eusse dingué
- que tu eusses dingué
- qu’il/elle/on eût dingué
Impératif — امری
Présent
Passé
Formes non-finies — شکلهای غیرشخصی
Participe présent
Participe passé
Gérondif présent
Gérondif passé
Infinitif présent
Infinitif passé
درسهای دستور زبان